EHITISREGISTER
Internetipõhine ehitisregister asub aadressil www.ehr.ee
Sealt saab iga kasutaja:
1. otsida registreeritud ehitisi ja vaadata nende andmeid;
2. otsida ehitisregistrile esitatud dokumente ja vaadata nende andmeid;
3. trükkida ehitustegevusega seotud blankette

* * * * *

Ehitusinspektori vastuvõtuajad

EHITUSJÄRELVALVE INSPEKTOR KAAREL SALUS
Info 51 18397
[email protected]

Vastuvõtukuupäevad Noarootsi vallamajas:
juulis 13., 27.
augustis 10.
septembris 7., 21.
oktoobris 5., 19.
novembris 2., 16., 30.
detsembris 14.
Vastuvõtuaeg kõigil päevadel kella 10 - 14

* * * * *

Noarootsi vallas tuleb ehitamisel lähtuda valla ehitusmäärusest.
Noarootsi valla ehitusmäärus

* * * * *

RIIGILÕIVUD
Riigilõiv laekub valla eelarvesse.

Riigilõivude tabel alates 01.01.2011

* * * * *

PUURKAEVU RAJAMISE UUS KORD

1. Puurkaevu soovija esitab vallavalitsusele taotluse puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks (taotluse vorm noavv.ee BLANKETID all).
2. Vallavalitsus kooskõlastab puurkaevu asukoha ja tagastab kooskõlastatud taotluse puurkaevu soovijale.
3. Puurkaevu soovija tellib puurkaevu projekti koostamise vastavat litsentsi omavalt ettevõttelt (litsentsiga puurkaevufirmade loetelu www.envir.ee/1288 ).
4. Puurkaevu soovija esitab puurkaevu projekti koos kirjaliku nõusoleku või ehitusloa (enam kui 50 inimese tarbeks rajatava nn ühisveevärgi puurkaevu puhul või kui veetarbimine on üle 50 m3) taotlusega (taotluse vormid noavv.ee BLANKETID all) vallavalitsusele. Tasuda tuleb ka vastav riigilõiv.
5. Vallavalitsus esitab puurkaevu projekti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
6. Pärast kooskõlastuse saamist väljastab vallavalitsus puurkaevu rajamiseks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa.
7. Pärast puurkaevu valmimist esitab puurkaevufirma puurkaevu andmed Keskkonnaametile keskkonnaregistris registreerimiseks.
8. Puurkaevu omanik esitab vallavalitsusele taotluse puurkaevu kasutusele võtuks (taotluse vorm noavv.ee BLANKETID all) koos keskkonnaregistri väljavõttega. Tasuda tuleb ka vastav riigilõiv.
9. Vallavalitsus väljastab puurkaevu kasutusloa.

* * * * *

EHITAMISEST VALLAS


Iga vallas ehitada sooviv isik (maja omanik, ettevõtja, korteri omanik jne) võiks teada ehitusseadusest, planeerimisseadusest ja valla ehitusmäärusest tulenevaid nõudeid.
Põhitõed:

Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise ehitamine tuleb vallas kooskõlastada (esitada põhijoonised ja väike seletuskiri (mis materjalist, viimistlus jne.)).
20-60 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitised jaotatakse kaheks: elamist võimaldavad hooned (suvila, saun-suvila, väikeelamu jms.) ja mittevõimaldavad ehitised (kuur, garaa˛, saun, laut jms.).



Üle 60 m2 ehitusaluse pinnaga ehiste ehitamiseks on vajalik ehitusprojekt, millele eelneb kas detailplaneeringu koostamine või projekteerimistingimused. Ehitusprojekti valmimisel tuleb taotleda vallast ehitusluba. Ehitise valmimisel tuleb taotleda kasutusluba.
Ehitise lammutamiseks tuleb taotleda ehitusluba lammutamiseks ja pärast lammutamist esitada vallale vastav teatis.

Ehitusalased õigusaktidon kättesaadavad internetis järgmiste asutuste veebilehtedelt:


Valla ehitusinspektor annab ehitada soovivatele isikutele tasuta (vastavalt ametijuhendile) konsultatsiooni ehitamisega vajamineva dokumentatsiooni kohta ja ka esimese tehnilise lahendi (näiteks, kuidas soojustada, milleks aknaid vahetada, milline peab olema ehitusprojekt jne)
Konsultatsiooniaeg on vastavalt graafikule, mis on üleval valla veebilehel.

Mõned väljavõtted ehitusseadusest

§ 2. Ehitis, projekteerimine ja ehitamine

(6) Ehitamineon:
1) ehitise püstitamine;
2) ehitise laiendamine;
3) ehitise rekonstrueerimine;
4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;
5) ehitise lammutamine

(7) Ehitise laiendaminetoimub juurde-, peale- või allaehitamise teel.

(8) Ehitise rekonstrueerimineon ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest.

§ 29. Ehitise omaniku kohustused ja õigused (täpne sõnastus on kirjas ehitusseaduses)

Ehitise omanik on kohustatud tagama: ehitusloa olemasolu, ehitusprojekti ja ehitamise dokumentide olemasolu (s.h energiamärgise olemasolu on nõutav 2009.a ehitusloa saamisel), ehitusprojekti kohase ehitamise vastava õigusega isiku poolt, omanikuehitusjärelevalve korraldamise, teatise esitamise valla ehitisregistripidajale 3 tööpäeva enne tegeliku ehitamise algust, ehitise valmimise järgselt kasutusloa olemasolu, ehitamise ajal ja hilisemal kasutamisel maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale, riikliku ja omavalitsuse järelevalve ligipääsu ehitisele.

Ehitise omanikul on õigusnõuda ettevõtjalt tööde teostamiseks ehituslepingut, milles on kirjas garantiitagatis tööde kvaliteetse tegemise tagamiseks. Garantiitagatis võib olla rahasumma pangadeposiidis (kuni 10% maksumusest), kindlustusfirma poliis.

Teadmiseks

Välisvoodrilauavahetusega ei tohi piirkonna miljööväärtus muutuda halvemaks, seetõttu tuleb ka need tööd kooskõlastada vallavalitsuses.
Ahjude, kaminate, pliitidetegemisel peab olema tagatud tuleohutus (info Päästeameti koduleht). Mõistlik on küsida vastavat teavet päästeala spetsialistidelt või valla ehitusinspektorilt.
Elektripaigaldise(korteri, eluruumi elektrijuhtmete) tegemisel tuleb lähtuda elektriohutus-seadusest, milles on nõue kontrollmõõtmiste teostamisest tegija poolt - vastutab ehitise omanik.
Puurkaevutegemiseks on vajalik kindlasti ehitusprojekt, vallavalitsuse kirjalik nõusolek või ehitusluba ja puurimisluba.
Verandad, terrassid, tuulekojad, katuse vintskapidon ehitise laiendused ja neid on lubatud teha ehitusloa alusel või kirjaliku nõusoleku (kuni 60m² ehitusaluse pinna juhul) alusel.
Ehitusaluse pinnahulka arvatakse ka katuseräästa horisontaalprojektsioon ja terrassid.
Piirdeaedon samuti ehitis, mis tuleb enne rajamist kooskõlastada vallavalitsuses. Oluline on, et piirdeaiad sobiksid keskkonda ja ei oleks naabriga võrreldes karjuvalt erinevad.
Juurdepääsuteedetegemine peab olema kooskõlas teeseadusega, asjaõigusseadusega ja omanikud peavad samuti omama ehitusprojekti ning teeehitusluba.

Üldjuhul on ehitama asudes vajalik ehitusprojekti olemasolu. Näiteks oma majal katuse viilualuse korruse väljaehitamiseks (ka vinskap) on vajalik ühepereelamu rekonstrueerimise ehitusluba ja valmis ehitatuna kasutusluba.

Kui olemasoleva hoone kohta ei ole omanikul mingit dokumenti(ehitisregistris ei ole registreeritud), aga maa on omaniku omandis, siis tuleb mõõta ehitise pikkus, laius, kõrgus, arvutada pindalad, hoone maht, teha nende andmete alusel hoone mõõdistusjoonis ja teha hoonest fotod. Saadud dokumendid esitada vallavalitsusele ja hoone registreeritakse ehitisregistris.

Ehitus- ja kasutusload ning kirjalikud nõusolekud on tasulisedja riigilõiv laekub valla eelarvesse. Riigilõivu summad on riigilõivuseadusest tulenevalt igal juhtumil erinevad – täpne summa tuleb enne tasumist vallavalitsusest küsida.

Kirjalikud nõusolekud, ehitusload, kasutusload, teatised ja ettekirjutused registreeritakse riiklikus ehitisregistris.

Vajalikke taotluste vormeon võimalik saada vallast, valla veebilehelt noavv.ee/blanketid või www.ehr.ee/trüki blankett/

Energiamärgisestsaab lugeda Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt: www.mkm.ee/energeerika/energiasääst

Täpsemate juhiste saamiseks tuleb pöörduda vallavalitsusse ja küsida ehitusinspektorit

Tasub teada!Kes on saanud eluaseme ehitamiseks pangast laenu, sellel on iga aasta Maksuametile tuludeklaratsiooni esitades võimalik saada tagasi osa pangale tasutud intressidelt, kui on olemas ehitusprojekti põhine ehitusluba või vallavalitsuse kirjalik nõusolek.

Edukat tegutsemist!

Ehitamine


Viimati uuendatud: 12.07.2011
webmaster: