Konkurss vallavanema ametikohale.

Noarootsi Vallavolikogu kuulutab välja konkursi Noarootsi vallavanema ametikohale, kelle põhiülesanneteks on vallavalitsuse töö juhtimine, korraldamine ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamine, omavalitsuse esindamine vastavalt õigusaktides ettenähtud pädevusele, valla eelarve täitmise tagamine, vallavalitsuse hallatavate asutuste töö korraldamine.

1. Vallavanema kandidaadilt eeldame:
- vastavust avaliku teenistuse seaduse § 14 nõuetele;
- väga head eesti keel oskust kõnes ja kirjas;
- inglise või rootsi keele oskust;
- juhtimiskogemust, hea suhtlemisoskust ja valmidust meeskonnatööks;
- arvuti kasutamise oskus lõppkasutaja tasemel.

2. kasuks tuleb:
- töökogemus kohalikus omavalitsuses;
- kohalike olude tundmine.
- kõrgharidus majandus-; õigus- või haldusjuhtimise alal;

3. kandideerimisavaldusele lisada:
- CV;
- haridust tõendava dokumendi ärakiri;
-kandidaadi poolt muud oluliseks peetavad dokumendid, materjalid vms;

Avaldus koos dokumentidega saata 29. augustiks 2011 aadressile: Noarootsi Vallavolikogu
Pürksi keskus 9. 91201 LÄÄNEMAA või
Täiendav info tel 47 24350.

* * * * *

Hajaasustuse veeprogrammi täiendav taotlusvoor.

Noarootsi Vallavalitsus annab teada, et algab hajaasustuse veeprogrammi taotluste täiendav vastuvõtt.
Taotleda saab hajaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks toetust kaevude, kaevumajade ja joogiveetorustike ehitamiseks ning kaevude varustamiseks vajalike tehniliste seadmetega.
Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused on sätestatud regionaalministri 28.01.2011 käskkirjas nr 1-4/18 "Hajaasustuse veeprogrammi programmdokument", milline on kättesaadav Lääne Maavalitsuse veebilehel ja EAS-i veebilehel

Taotlusi võetakse vastu alates 15.08.2011 a ja viimane esitamise tähtpäev on 16.09.2011 a.

Lisainfo:
Marika Meister
maa- ja arendusnõunik
47 24354

www.noarootsi.ee

* * * * *

Loodusfilmi ja -foto kool Läänemaa lastele

Loodushuvilised noored on oodatud osa võtma Silma looduskaitsealal toimuvast loodusfilmi ja -foto koolist. Kursus toimub 9.-11. septembril 2011 Silma Õpikojas, algusega kell 18. Kolme päeva jooksul õpitakse loodust märkama ning seda kaameraga jäädvustama. Programmi kuuluvad ka varahommikused ning hilisõhtused loodusmatkad ning palju vahvaid mänge.
Kursusele on võimalik vastu võtta 20 kiiremat registreerujat. Osavõtutasu on 13 eurot. Eelregistreerimine toimub e-posti aadressil kuni 15. augustini.
Iga osaleja saab kaasa valminud töödega DVD. Valminud tööde esilinastus toimub Matsalu Loodusfilmide Festivali raames.

Lisainfo:
Marko Valker 56678621 Silma Õpikoda (www.silmalk.ee)
Angela Leppik 53363072 Rotalia Film (www.rotaliafilm.ee)

Koolituse läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

* * * * *

Jää kaldale, kui oled alkoholi pruukinud!

Möödunud aastal uppus Eestis 97 inimest. Enamik uppunutest olid mehed ja kõige sagedamini oli õnnetuse põhjuseks purjus peaga ujumine või paadiga sõitmine.

Uppunutest oli naisi 11. Valdavalt olid uppumiskohtadeks kohalikud populaarsed ujumiskohad, kus pole rannavalvet. Kuid ka rannavalve olemasolu ei hoia õnnetust ära, kui inimene ise mõtlematult käitub ja eirab kõige elementaarsemaid ohutusnõudeid. Samamoodi nagu alkoholijoobes ei istuta autorooli, ei minda purjus peaga vette ujuma.

Vee alla vajudes võib surm saabuda minutiga

Inimese aju suudab ilma hapnikuta elus püsida 4–5 minutit, kuid juba alates 3. minutist hakkavad ajus toimuma taastumatud protsessid. Ajurakud hakkavad hapniku puudumisel hukkuma. Ajusurm kujuneb välja 4. või 5. minutuil, sõltuvalt sellest kas inimene rabeleb enne teadvuse kaotust ja kui soe on vesi. Mida soojem on vesi, seda kiiremini saabub ajusurm. Basseini tingimustes võib see välja kujuneda juba 60 sekundi jooksul.

Seega isegi siis, kui inimene suudetakse pärast veest välja toomist elustada, võivad tal kaasneda tüsistused. Saksa vetelpäästeorganisatsiooni uuringute põhjal ei ole ainult 6% päästetutest püsivat ajukahjustust. Igal neljandal päästetul kujuneb välja epilepsia.

Hea ujumisoskus ei päästa purjus inimest uppumisest

Meenutuseks veel, et joobes inimesed upuvad, sest ei suuda säilitada hingamise ja liigutuste vahel rütmi ning hingavad valel ajal. Ka kõige parema ujuja koordinatsioon on joobes olekus häiritud. Vees ujumiseks on vaja saavutada rütm lihasliigutuste ja hingamisliigutuste vahel. Kui koordinatsioon on paigast ära, ei liigu inimene rütmis ning võib valel ajal ehk vee all hingata. Inimene tõmbab endale vett hingamisteedesse ja upubki purjus peaga ära, sõltumata sellest kui hea või halb ujuja ta on.

Kui näed uppumisohtu sattunud inimest

Uppumisohtu sattunud inimest märgates helista kõigepealt hädaabinumbrile 112 ja kutsu abi. Seejärele võid ise tegutseda, kui tunned, et oled selleks suuteline. Pea meeles, sa võid osata põhivõtteid, õnnetusse sattunud inimese veest päästmiseks, kuid ära unusta- sinu enda turvalisus ennekõike! Abista kannatanut veest kui vesi on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja. Kui su jalad põhja ei ulatu, võid uppuda koos kannatanuga. Surmahirmus inimesel on uskumatu jõud ning ta üritab haarata kõigest, mis tema haardeulatusse satub. Veendu et sinu ja päästetava vahele jääks alati mõni vee peal püsiv ese, mille külge uppuv inimene saaks klammerduda. Selleks võib olla puu oks, aer, lauajupp või visata talle nööri ots. Ära mine vette päästma kui vool, hoovus või pehme põhi teevad vees liikumise ohtlikuks.
TEIST ABISTADES TAGA ESMALT ENDA OHUTUS!

2010. aastal uppunuid maakondade lõikes:

Harju 25
Hiiu 1
Ida-Viru 10
Jõgeva 4
Järva 1
Lääne 0
Lääne-Viru 6
Põlva 4
Pärnu 7
Rapla 0
Saare 8
Tartu 17
Valga 3
Viljandi 5
Võru 6
Kokku 97

Uppunud vanuserühmiti:

Tuvastamata 14
70 ja üle 9
60-69 11
50-59 18
40-49 15
30-39 8
20-29 12
10-19 6
6-9 2
kuni 5 2
Kokku 97

Eimar Täht
vetelpäästeinstruktor

* * * * *

TAOTLE UUT ISIKUT TÕENDAVAT DOKUMENTI AEGSASTI!

Aastail 2012 – 2014 mitmekordistub kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindustes klientide arv ja pikenevad ootejärjekorrad seoses 5- ja 10-aastase kehtivusega dokumentide üheaegse aegumisega.

PALUN KONTROLLI OMA DOKUMENTIDE KEHTIVUSAEGA JA ESITA TAOTLUS UUE DOKUMENDI SAAMISEKS AEGSASTI.

Dokumendi kättesaamisel tuleb arvestada 30 päevaga.

Kui oled 15- aastane või vanem Eesti kodanik, kellele on varem välja antud Eesti kodaniku pass või isikutunnistus (ID-kaart, siis esita taotlus uue ID-kaarti saamiseks posti või e-posti teel.
Dokumendi kättesaamiseks pead pöörduma meie teenindususse

ID-kaarti riigilõiv:

Alla 15-aastasele,Eesti vanaduspensioni eas isikule keskmise, raske või sügava puudega isikule – 6,39 eurot;
15-aastasele ja vanemale 24,28 eurot (379, 90 krooni)

Eesti kodanik saab ID-kaardiga reisida Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides, pass on vajalik eeskätt reisimiseks väljapoole Euroopa Liitu ning seda posti ega e-posti teel taotleda üldjuhul ei ole võimalik.
Täpsemat infot dokumentide taotlemise (sh taotlemise võimaluste ja taotluse esitamise) kohta on võimalik saada Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt www.politsei.ee rubriigist teenused, e-posti aadressil [email protected] või infotelefonil 612 3000.
Politsei- ja Piirivalveamet

* * * * *

KULTUURIMÄLESTISED VIKIPEEDIASSE

MTÜ Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet kuulutasid mai alguses välja fotovõistluse "Kultuurimälestised Vikipeediasse", mille eesmärk on täiendada vaba veebientsüklopeediat piltidega Eestis muinsuskaitse all olevatest objektidest ning tuua muinsuskaitseteemasid inimestele lähemale.
Võistlus toimub "Wiki Loves Monuments" nime all 2011. aastal samaaegselt terves reas Euroopa riikides ning iga maa parimad fotod konkureerivad lisaks kohalikele auhindadele lõpuks ka üleeuroopalise tunnustuse nimel. Osaleda võib igaüks ja võistlusele esitatavate fotode arv ei ole piiratud, vastupidi – mida rohkem mälestisi on jäädvustatud, seda suuremad on auhinnasaamise võimalused.
Eestikeelsesse Vikipeediasse on koostatud Kultuurimäles-tiste riikliku registri alusel loendid, kus on esitatud kõik registris olevad enam kui 27 000 objekti koos asukoha-infoga. Valjala vallas asub neist 141. Mälestisi saab leida ka spetsiaalse kaardirakenduse abil. Võistlusel osalemiseks tuleb leida muinsuskaitse all olev objekt, teha sellest foto ja laadida see septembrikuus üles võistluse kodulehelt leitava vormi abil. Võistlusest võtavad osa fotod, mis on üles laaditud 1.-30. septembril, foto tegemise aeg võib olla ka varasem. Üleslaadija peab olema foto autor ning kõik pildid tuleb avaldada vaba kasutuse litsentsi all.

Laekunud fotosid saab edaspidi vabalt kasutada nii Vikipeedia artiklites kui ka Vikipeediast väljaspool. Äramärgitud töödest koostatakse rändnäitus.

Lisainfo:
http://www.wikilovesmonuments.ee

Kui tekib lisaküsimusi, siis katsun ikka vastata!
Lugupidamisega,
Ave Maria Mõistlik
eestikeelse Vikipeedia vabatahtlik toimetaja

* * * * *

Materjalid uue liiklusseaduse muudatustest

Alates käesoleva aasta 1. juulist hakkab kehtima uus liiklusseadus, mis ühendab Eesti teeliiklust reguleeriva kahe põhiakti – liiklusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määrusega nr 48 kehtestatud „Liikluseeskirja” sätted. Uus liiklusseadus võimaldab seaduse tasandil rahvusliku liiklusohutusprogrammi selgemat reguleerimist ja loob suuremad eeldused liiklusohutuse paranemiseks Eesti teedel.

Alljärgnevalt on välja toodud materjalid olulisimate muudatuste kohta seoses uue liiklusseadusega. Täiendav informatsioon liiklusseaduse muudatuste kohta on koondatud internetilehele aadressiga: www.mnt.ee/liiklusseadus2011/

Muudatused:

Halva nähtavuse korral, pimeda ajal ja hämaras on helkuri kandmine kohustuslik ka asulas
Uue liiklusseadusega muutub möödasõidumanöövri tähendus
Uus liiklusseadus kohustab sõidukijuhti pöörde sooritamisel teed andma
Uus liiklusseadus karmistab liiklusreeglite rikkumise korral esmase juhiloa vahetamist
Mopeedi juhtimiseks on vajalik mopeedi juhtimise õigus
Mopeedi registreerimine muutub käesoleva aasta juulist kohustuslikuks
Liiklusohutuse seisukohast olulisemad liiklusreeglistiku muudatused
Hävinenud sõidukite tehnonõuetele vastavus kaotab kehtivuse
Lammutustõendi alusel sõidukeid enam ei registreerita
Sihtotstarbelised tööseadmed ei kuulu registreerimisele
Sõidukeid ei registreerita enam hooldussõidukiteks
Uus liiklusseadus kehtestab nõuded võistlusautodele ja nende kasutamisele
Väikesaartel on võimalik teostada tehnonõuetele vastavuse kontrolli
Põllumajanduslikud liikurmasinad vabastatakse tehnonõuetele vastavuse kontrollist
Muudatused seoses juhiloa vahetamisega kehtivusaja möödumisel ning muudatused seoses juhtimisõiguse äravõtmise

Voldikud ja trükised

Voldik liiklusreeglistiku muudatuste kohta | Брошюра об изменениях и дополнениях к правилам дорожного движения 
Voldik juhtimisõiguse taotlejale 
Voldik sõidukitega seonduvate muudatuste kohta  
Lapse ohutu sõidutamine autos   
Esitlus möödasõidu selgitamiseks
Märgid ja teemärgised
 

Videomaterjalid

Nõuded mootorsõiduki juhile vähekaitstud liikleja ohutuse tagamisel 
Nõuded sõiduki turvavarustuse kasutamisele 
Nõuded mootorsõiduki juhile 
Klipid liiklussaates Rooli Võim
Klipid liiklussaates Stop

NB! Kui Teil ei avane kirjas esitatud viited, siis materjalid leiab aadressilt: http://www.mnt.ee/index.php?id=14007

 

Timo Vijar
Avalike suhete osakond
Tel +372 50 80 877

* * * * *

Lapsehoidjate koolitus.

2011.a. sügisel on Haapsalu Kutsehariduskeskuses
lapsehoidjate koolitus. Koolitus on 160-tunnine ja
valmistab õppija ette lapsehoidja kutseeksamiks.
15 inimesega grupi korral on osalustasu 1 inimese kohta 412 eurot.
20 inimesega grupi korral on osalustasu 1 inimese kohta 312 eurot.
Osalustasu on võimalik maksta ka kuumaksetena.
Huvi korral palun võtta ühendust Lääne maavalitsuse
haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kersti Lõhmuse ([email protected]mv.ee tel 4725680)
või lastekaitse peaspetsialisti Kaasi Almersiga ([email protected], tel 47 25678)

* * * * *

Pension ja tulumaks.

Pensionäri tulumaksuvaba tulu 2011. aastal on maksimaalselt 336 eurot kuus.
Tulumaksuseaduse kohaselt on riikliku pensioni maksuvaba tulu 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Järelikult see osa pensionist, mis ületab192 eurot kuus, kuulub tulumaksustamisele.
Samal ajal on nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril õigus lisaks ka üldisele maksuvabale tulule, mis on 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus.
Seega pensionär võib saada maksuvabalt kokku kuni 336 eurot kuus.
Üldise maksuvaba tulu arvesse võtmiseks peab mittetöötav pensionär esitama avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Avalduses (blankett on saadaval ka www.ensib.ee) peab kindlasti olema märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht ja kuu ning aasta, millest alates soovitakse maksuvaba tulu arvestamist. Allkirjastatud avalduse võib saata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia.
NB! Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile juba korra esitanud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.
Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib lubatud tulumaksuvaba osa arvestamist töötasult või pensionist ja esitama avalduse vastavalt tööandjale või pensioniametile. Mõlemas kohas seda teha ei saa.

Avaldus

* * * * *

20 AASTAT MAAREFORMIST

Maa-amet koostöös Eesti Rahva Muuseumiga kuulutas 24. veebruaril välja konkursi „20 aastat maareformist“, mille kaudu soovime rohkem teada saada maareformi mõjust nii ühiskonnas kui ka igale isikule eraldi.
Alloleval lingil on abistavad küsimused.
http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1987&parent=252

Meenutusele märkida oma nimi (soovi korral võite jätta nime märkimata, kuid sellisel juhul märkige kindlasti oma sugu); sünniaeg ja -koht; haridus, eriala ja elukutse; kontaktandmed.
Kaastööd on oodatud kuni 31. juulini aadressile: „20 aastat maareformist“, Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, Tartu 51014 või e-postiga

* * * * *

Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maade omandamine

Läänemaal on alates 2004. aastast antud riigi poolt 121 isikule kasutusvaldusesse 499 kinnistut kogupindalaga 6659 ha.
Kasutusvaldusesesse antud maa omandamise õigus tekib kasutusvaldajal kahe aasta möödumisel kasutusvalduse seadmisest. Selle maa võõrandamist kasutusvaldajale korraldab maavanem.
Kasutusvaldusesse antud maad saavad omandada isikud, kelle kasuks kasutusvaldus seati, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega, ei ole andnud maad teise isiku kasutusse, ei ole raiunud kasutusvaldusesse antud maal kasvavat metsa ja ei oma riigi ees kasutusvaldusega ega maa erastamisega seotud võlgnevusi. Teatud piirangud on nende maade väljaostmisel, mis asuvad looduskaitse- või muinsuskaitsepiirangutega aladel või kui neil maadel leidub maavarasid.
Kasutusvaldusesse antud maa ostuhinnaks on maa harilik väärtus ehk sisuliselt turuhind, mis määratakse erakorralise hindamisega. Maa omandajale lisanduvad tehingu notariaalse vormistamisega kaasnevad kulud.
Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus maavanemale. Taotlusele tuleb lisada kviitung riigilõivu tasumise kohta summas 31,96 eurot.

Taotluse vorm on prinditav Lääne MV kodulehelt
Täiendav info Lääne MV maatoimingute talitusest, tel 472 5653.

* * * * *

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

Lääne Prefektuur
21.02.2011

Dokumentide kehtivusajad hakkavad lõppema

Lähenemas on koolivaheaeg ja kindlasti on palju vanemaid, kes soovivad oma lastega sellel ajal välismaale reisima minna. Selleks, et puhkuse planeerimine sujuks ja kedagi ei tabaks ebameeldiv üllatus vahetult enne reisile minekut, tuleks varakult vaadata üle oma isikut tõendavad dokumendid.
Eriti tähelepanelikult peavad kodanikud üle vaatama dokumendi kehtivusaja, sest lõppema hakkavad alates 2002. aastast kümne aastase või alates 2007. aastast viieaastase kehtivusega dokumendid. Kuna nendel aastatel on väljastatud isikutunnistusi kõige enam, soovime pika ooteaja vältimiseks teeninduses tähelepanu juhtida ka sellele, et uue dokumendi taotlemisega ei pea alati ootama kehtivusaja lõppemiseni. Uue dokumendi saamiseks võib taotlust esitada ka siis, kui dokumendi kehtivusaja lõpuni on veel aega. Kes soovib esitada taotluse uue dokumendi saamiseks Lääne Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Haapsalu teeninduses, peaks kaasa võtma värskelt passi jaoks tehtud foto, isikut tõendava dokumendi, sularaha või panga deebetkaardi riigilõivu tasumiseks ja seadma sammud Jaama tänavale 14/3 Haapsalus. Taotletud dokumendi saab kätte 30 päeva pärast.
Tähelepanu sooviks juhtida ka sellele, et Eesti kuulumine Euroopa Liitu, ei vabasta meid kohustusest liikuda teistes EL riikides ilma isikuttõendava dokumendita. Eesti kodanikule sobib selleks nii pass kui ka ID-kaart, kuid määratlemata kodakondsusega isikud peavad kaasa võtma oma passi.

Täpsemat infot teenindussaali lahtiolekuaegadest leiate politsei koduleheküljelt või kliendiinfo telefonil 612 3000.

* * * * *

Sotsiaaltoetused 2011.a

Vastavalt 2011. aasta riigieelarve seaduse § 2 lõige 8 punktile 1 on toimetulekupiirimäär 76,70 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning pere teisele ja igale järgnevale liikmele 80% sellest (SHS § 22 lõige 12) ehk 61,36 eurot.

Valla eelarvest makstavad täiendavat sotsiaaltoetused:

1. Sünnitoetus 320 eurot , millest 160 eurot makstakse vanemale peale lapse sünni registreerimist ja 160 eurot lapse 1,5 aastaseks saamisel avalduse alusel.
2. Kooliminekutoetus 192 eurot esmakordselt kooli minevale lapsele.
3. Koolilõputoetus põhikooli kiituskirjaga lõpetanule 64 eurot, gümnaasiumi hõbemedaliga ja kutsehariduskooli kiituskirjaga lõpetanule 96 eurot ja gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanule 128 eurot.
4. Ravimitoetus vanaduspensionärile 32 eurot aastas.
5. Hooldajatoetus raske puudega isiku hooldajale 20 eurot kuus.
6. Hooldajatoetus sügava puudega isiku hooldajale 32 eurot kuus.
7. Matusetoetus 192 eurot.

Lisaks eelpool nimetatud toetustele on vallaelanikul, kelle sissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra(154 eurot)võimalik taotleda sotsiaaltoetust lasteaias toitlustamise, koolitarvete, spordivahendite, huviringides osalemise, ravimite, prillide, abivahendite, hambaproteeside, tervishoiuteenuste ja küttematerjali eest tasumiseks avalduse alusel.
Täiendav teave: sotsiaanõunik Tiina Rohi, 47 24355 [email protected]

* * * * *

PUURKAEVU RAJAMISE UUS KORD

1. Puurkaevu soovija esitab vallavalitsusele taotluse puurkaevu asukoha kooskõlastamiseks (taotluse vorm noavv.ee BLANKETID all).
2. Vallavalitsus kooskõlastab puurkaevu asukoha ja tagastab kooskõlastatud taotluse puurkaevu soovijale.
3. Puurkaevu soovija tellib puurkaevu projekti koostamise vastavat litsentsi omavalt ettevõttelt (litsentsiga puurkaevufirmade loetelu www.envir.ee/1288 ).
4. Puurkaevu soovija esitab puurkaevu projekti koos kirjaliku nõusoleku või ehitusloa (enam kui 50 inimese tarbeks rajatava nn ühisveevärgi puurkaevu puhul või kui veetarbimine on üle 50 m3) taotlusega (taotluse vormid noavv.ee BLANKETID all) vallavalitsusele. Tasuda tuleb ka vastav riigilõiv.
5. Vallavalitsus esitab puurkaevu projekti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
6. Pärast kooskõlastuse saamist väljastab vallavalitsus puurkaevu rajamiseks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa.
7. Pärast puurkaevu valmimist esitab puurkaevufirma puurkaevu andmed Keskkonnaametile keskkonnaregistris registreerimiseks.
8. Puurkaevu omanik esitab vallavalitsusele taotluse puurkaevu kasutusele võtuks (taotluse vorm noavv.ee BLANKETID all) koos keskkonnaregistri väljavõttega. Tasuda tuleb ka vastav riigilõiv.
9. Vallavalitsus väljastab puurkaevu kasutusloa.

* * * * *

Bussiajad

Alates 01.12.2010 hakkab tööpäeva hommikuti maakonnaliinibuss nr.21 Haapsalust väljuma 5 min varem ehk 07.45. Buss väljub Raudteejaamast ja teeb lisapeatused Niines, Uuemõisas ja Kutsehariduskeskuse juures. Pürksisse jõuab buss endisel ajal.

* * * * *

MTÜ LÄÄNEMAA METSAÜHISTU

MTÜ Läänemaa Metsaühistu asutati 17. märtsil 2010 a. eesmärgiga arendada erametsandust Läänemaal ja Ruhnus. Metsaühistul on 15. novembri seisuga 71 liiget nii Eestist kui ka Rootsist.

Metsaühistu liikmeks võib olla metsaomanik:

Kes elab alaliselt Läänemaal ja kelle mets asub EestisKelle mets asub Läänemaal või Ruhnus

Metsaühistu pakub: Metsaomanike nõustamineÜhisürituste organiseerimineTeabepäevade korraldamine, info edastamineToetuste taotlemineHuvide kaitse korraldamineÜhise majandustegevuse korraldamineMetsamajanduslike tööde korraldamine

Metsaühistuga ühinemiseks: Tuleb täita liikmeks astumise avaldusMaksta liitumistasuMaksta liikmemaksu

Kontaktid:

Tegevjuht – Mikk Link, e-post: , mobiil: 53 453698
Juhatus:
Sven Köster, e-post , mobiil: 56 694989
Siim Siht, e-post , mobiil: 52 99216
Malle Järve, e-post [email protected], mobiil: 51 06728
Konsulent – Silvi Tarang, e-post: , mobiil: 56 669515
Konsulent - Malle Järve, e-post , mobiil: 51 06728

Täpsem info:
www.eramets.ee/laanemaa-metsauhistu

* * * * *

Perearst Tiina Proosväli FIE vastuvõtuajad Pürksi Arstipunktis:

Esmaspäeval kella 9:00-15:00
Teisipäeval kella 14:00 -15:00
Kolmapäeval kella 8:30 - 13:00
Neljapäeval kella 13:00-15:00
Reedel kella 9:00-14:00

Palun arsti vastuvõtule eelnevalt registreerida tel 47 41130 või 56 634 523.
Perearst pakub tööd meditsiiniõele. Info 56 634 523.

* * * * *

TEADE
Olulisemad muudatused perekonnaseistoimingutes alates 1. juulist.

* * * * *

ELBIKU TURUPLATS
MTÜ Elbiku Külaseltsi eestvedamisel on valminud Rooslepa kalmistu ette parklasse Elbiku turulett.

Elbiku Turuplatsi kodukord.

* * * * *

KATASTRIÜKSUSTE NIMETUSTE KORRASTAMINE

2009. aasta 1. jaanuarist käivitus aadressiandmete süsteem (ADS). ADS-i üldised põhimõtted on sätestatud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 a. määruses nr 251 „Aadressiandmete süsteem“. Aadressiandmed on andmed, mille abil kirjeldatakse ning määratakse aadressiobjekti (näiteks katastriüksuse) asukoht.
Koha-aadressile on määrusega kehtestatud kindlad nõuded: katastriüksuse nimetus peab olema üldjuhul eestikeelne (meil erandina lubatud ka rootsikeelsed); omastavas käändes; ei tohi sisaldada numbrilist lisandit jne.
Kõik katastriüksuste nimetused (koha-aadressid) tuleb viia määrusega vastavusse hiljemalt 01. jaanuariks 2010.a. Noarootsi vallas on suur hulk katastriüksusi, kus nimetuses on numbriline tähis. Palve maaomanikele uute nimetuste määramiseks ilmus Noarootsi Valla Teatajas nr 6 (16.08.2009). Kuna teatele reageerisid vähesed, siis määras uued nimed vallavalitsus omal algatusel järgmisel

Noarootsi Vallavalitsuse 29.09.2009 korraldus nr 179 (4 lehel);
Noarootsi Vallavalitsuse 29.09.2009 korraldus nr 180 (5 lehel);
Noarootsi Vallavalitsuse 12.10.2009 korraldus nr 193 (3 lehel).
Noarootsi Vallavalitsuse 09.11.2009 korraldus nr 210 (3 lehel).

* * * * *



Eesti Maaomavalitsuste Liidu pressiteade
Tallinn, 26.06.2009

Projekti "AIP ja WiFi alade arendamine Eesti omavalitsustes" tulemusel said Eesti omavalitsused 1,6 miljoni väärtuses uusi avalikke internetipunkte ja WiFi alasid

Projekti tulemusena sai 32 omavalitsust 77 avaliku internetipunkti ja 82 avaliku WiFi ala loomiseks või arendamiseks 146 lauaarvutit ja 83 WiFi seadet. Lisaks seadmete ostule korraldati projekti raames avalike internetipunktide töötajatele interneti ja arvuti baaskoolitus ning omavalitsuste infotehnoloogia spetsialistidele WiFi seadme kasutamise koolitus. Noarootsi vallas said toetust Noarootsi raamatukogu AIP ja WiFi ala ning Sutlepa raamatukogu AIP ja WiFi ala.

Projekt algatati Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Siseministeeriumi koostööna ning rahastati 85 % ulatuses Norra ja EMP Finantsmehhanismide toetusskeemist ning 15 % ulatuses Siseministeeriumi eelarvest kogumaksumusega 1,66 miljonit krooni. Projekti tegevused toimusid ajavahemikus 2008. aasta novembrist kuni 2009. aasta juunini.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Siseministeeriumi initsiatiivi peaeesmärgiks oli parandada kodanike ligipääsu erinevatele e-teenustele, eriti neile, mis vajavad identifitseerimist ID-kaardi kaudu ning seeläbi tõsta kohalike omavalitsuste poolt pakutavate avalike teenuste kvaliteeti.

Lisainformatsioon:
Ott Kasuri, Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor, tel. 6311985
Jaan Lõõnik, Eesti Maaomavalitsuste Liit, projektijuht, tel. 5161054

* * * * *

* * * * *

KOERTE REGISTER
Tuletame meelde, et kõik vallas elavad koerad tuleb omanikul registreerida valla koerte registris. Registreerimine on tasuta ja andmed võib esitada ka e-kirjaga [email protected] või telefonil 47 24354 (Marika Meister). Palun andke teada vajalikest muudatustest koerte registris (surmad, uued koerad)!

* * * * *

OÜ Lilleparun müüb suvelilli ja aianduskaupasid Paslepa külas, Noarootsi vallas. www.suvelilled.ee Tel 47 41226, 52 12042 Leili saepood.ee müüb ja toob kohale MOOTORSAED, MURUNIIDUKID, MURUTRAKTORID, TRIMMERID JA NENDE VARUOSAD. www.saepood.ee või helista 4733299 või 5131511 Elar

* * * * *

Lingid

http://portaal.laanemaa.ee

Läänemaa Arenduskeskus - info ettevõtete loomise ja toetuste taotlemise kohta
Kodanike teabeportaal- palju näpunäiteid asjaajamisteks

Lihtpäring äriregistrist https://info.eer.ee/ari/ariweb_package.avaleht
Riigi Teataja- EV õigusaktid
 
Tööinspektsioon

* * * * *

Lugupeetud loomaomanikud!
Noarootsi valla veterinaararst on KAJA LILLEMETS (telefon 47 29798 või 51 18942).

* * * * *

Valla infoleht hakkab ilmuma kord kuus 15.kuupäeva paiku. 
Materjale infolehele ootame iga kuu 10. kuupäevaks, võimaluse korral e-posti aadressil .

TEATED


Viimati uuendatud: 12.08.2011
webmaster: