Asub Österby külas. Rajatud raudkividest eelmise sajandi alguses kohalike talumeeste poolt ja on ca 265 m pikkune. Sealtkaudu toimus regulaarne paadiühendus Haapsaluga 1994 a-ni.

Mõisahoone asub valla keskuses Pürksi külas ja on ehitatud 19.sajandil. Mõis kuulus 1919.aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale. Aastatel 1920-1943 asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium. Pürksi park on looduskaitse all. Pargis kasvab looduskaitse all olev valge pöök ja unikaalne pärnade ring.

Ramsi poolsaar Einbi külas on tuntud rikkaliku taimestiku poolest. Neemetipp on Eesti mandriosa läänepoolseim punkt. Ramsi poolsaarelt avaneb kaunis vaade Vormsi saarele ja saart mandrist lahutavale Voosi kurgule.

Päevamärgid asuvad Telise poolsaarel Kudani külas ja on ainulaadsed Eestis, maakividest tervikkoonustornid, ehitatud 1910.aastal. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m. Märkide vahekaugus 416 m. Tänapäeval on päevamärgid oma sihtotstarbe kaotanud; on riikliku kaitse all.

EELK Noarootsi Püha Katariina kirik ehitati tõenäoliselt 1500.aasta paiku, olulise ümberehitusi tehti nii 18. kui ka 19.sajandil. Orel korrastati 1991a. Pastoraat  ehitati 17.sajandil ja on üks vanemaid säilinud puitehitisi Läänemaal. Kirikuaia asub Noarootsi vabadussammas, mis püstitati 1935. aastal, hävitati Nõukogude võimu ajal ja taastati 1990.aastal. Noarootsi kirik ja pastoraat on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10.00-18.00 Info telefonil 55 16699 (Arnold Arro).

Saare mõisa hooned on ehitatud 18.-19.sajandil ja taastatud parun Gustav Friedrich von Roseni poolt.

Lyckholmi muuseum avati 1997. aastal Saare mõisa hobusetallis (taastatud 1995/96). Muuseumi eksponaatideks on kohaliku rahva poolt annetatud endised põllutööriistad, käsitöö- ja majapidamistarbed. Muuseumi esimene ruum käsitleb Saare küla ajalugu. Muuseum on avatud maist oktoobrini kolmapäevast pühapäevani kell 10.00-18.00. Külastamine oktoobrist-maini kokkuleppel (tel.56-988440 Anu Kari).

Saare külasse Sutlepa mere äärde on rajatud vaatetorn, vaateplatvorm, lõkkekoht, parkla koos WC-ga ja kahe omanäolise pilliroost matkamajaga. Siinsetest loodusmaastikest ja elustikust saab parema ülevaate, külastades vaatetornide juurest algavat 7 km pikkust matkarada.

Asub Sutlepa küla keskuses. On ehitatud 2003.aastal endise Noarootsi pukktuuliku jooniste põhjal. 19. sajandi algul oli Noarootsi kihelkonnas ca 100 tuulikut, millest tänaseks pole säilinud ühtegi. Tuuliku juures on parkla, istumiskoht ja suur valla välikaart.

Põõsaspea neem Spithami külas on Eesti mandriosa loodepoolseim punkt. Neeme kirderannal paljanduvad keskordoviitsiumi Jõhvi lademe savikad lubjakivid. Paepõranda laadse paljandi teevad ainulaadseks paes leiduvad kaltsedoonimugulad, mille sees olevates kvartsipesades leidub väikesi ametüste. Üle Põõsaspea neeme kulgeb tähtis arktiliste veelindude rändetee. Seal on parimaid lindude vaatluspaiku Läänemere rannikul.

Uuejõe (Spithamist Nõva poole) suue kuhjatakse sageli tormidega liivavalle täis, mis põhjustab jõe rändava suudme. Uuejões kasvab vesiroos. Huvipakkuvad on piki randa kulgevad paari meetri kõrgused luited. Uuejõe äärde on väljaehitatud parkla, telkimis- ja lõkkekohad.

Asub Noarootsi ja Nõva valdade piiril Peraküla lähedal. Allikajärve äärde viib Perakülast munakivitee, mis rajati enne I Maailmasõda. Järv on looduskaitse all. Järve äärde on väljaehitatud lõkkekohad.

Asub Tuksi-Spithami maantee ääres Rooslepa kalmistul. Rooslepa kabel oli Noarootsi koguduse üks kolmest abikirikust, mis ehitati 1830-ndatel aastatel. Hoone lagunemine algas 1970-ndate lõpuaastatel. Kabeli müürid konserveeriti 1990- ndate aastate algul. Kabel on taastatud 2006. aastal suures osas endisel kujul.

Kaunis rannakadastik ja imeilus vaade Läänemerele.

Osmussaare pindala on ca 480 ha. Asub ca 7 km kaugusel Dirhami sadamast Osmussaare maastikukaitsealal. Enne II Maailmasõda elas saarel 130 inimest, kes kõik 1940.a.evakueeriti. Kuni 1992. aastani asus saarel Nõukogude vägede sideväeosa. 2001.aastast on saar jälle asustatud ja saarele asunud pere tegeleb lambakasvatusega. Vaatamisväärsustest on saarel 1766.a. ehitatud kivikabeli varemed, 1954.aastal ehitatud tuletorn (1765 a. ehitatud tuletorn purustati 1941 a.), pankrannik, rannavallid, bretšarahnud.

Asub Österby külas. Ehitatud 1930.-ndatel aastatel ja taastatud 1998 a. Eestiaegse seltsieluga seotud koht.

Asuvad Dirhami sadamast lääne pool ja rajatud enne I Maailmasõda.

Roosta Puhkeküla (Elbiku külas) kui mõnusa puhkuse ja asjaliku töö keskkond on külastajate päralt aastast 1990. Asub kauni männimetsa ja imelise liivaranna vahetus läheduses, vaid 1,5 tunni tee kaugusel Tallinnast. Teid ootavad moodsad konverentsiruumid, mugavad puhkemajad, hea söök ja lõõgastavad saunaelamused, mis aitavad parimal viisil õnnestuda nii tähtsal nõupidamisel kui ka stiilsel peoõhtul või mõnusal nädalalõpul pereringis.
webileht: www.roosta.ee

Asub Pürksi külas. Omapärase ja hubase interjööriga kõrtsituba pakub külastajale erinevaid võimalusi meeldivaks ajaveetmiseks - lisaks söögile-joogile on võimalik liha grillida ja piljardit mängida. Avatud reedel ja laupäeval kell 20.00-02.00. Info telefonil 52 00913 (Ülle Schönberg).

 

Vaatamisväärsused


Viimati uuendatud: 07.10.2007
webmaster: